Need purgid meega annetati puuetega lastele mesinike poolt

Martna mesilased surid mürgisurma

Martna mesilased surid mürgisurma

Kaie Ilves 13. juuli 2013, 14:30

Kahju kannatanud Arvo Kirs on rehkendanud, et kaotab tänavu kaks kolmandikku (umbes 200 kg) meesaagist, sest pered on jäänud nõrgaks. Foto: Arvo Tarmula

* Surma põhjuseks oli mesilastele ülimürgine putukatõrjevahendi toimeaine dimetoaat

Martna mesilaste massilise hukkumise põhjustas keelatud putukatõrjevahendi kasutamine Fazendale kuuluval põllul.

„Ei ole kahtlust, et see pean olema mina. Eluks ajaks õppetund,” ütles OÜ Fazenda tegevjuht Tiit Seiton.

Martna mesiniku Arvo Kirsi mesilast paari kilomeetri kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil.

Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse ja juhtumist kirjutas Lääne Elu.

Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim.

Mürginõud läksid segi

Danadim on teraviljale jm kultuuridele ette nähtud putukatõrjevahend, millega ei tohi rapsi ja õitsvaid taimi pritsida.

Seiton ütles, et mürginõud segi ajanud töömehega on tal oma jutt, aga tehtud kahju eest vastutab tema kui omanik.

„Tunnen süüd. Tahan kahju kompenseerida,” sõnas Seiton.

Kuigi põllumajandusamet on alles uurimist alustamas, käis Seiton Arvo Kirsi juures juhtunu pärast vabandamas.

„Tahtis seeni tõrjuda, aga tõrjus ka putukaid ja sai mesilased kauba peale,” nentis Kirs.

Kuigi Kirs on rehkendanud, et kaotab tänavu kaks kolmandikku (umbes 200 kg) meesaagist, sest pered on nõrgad, pole tal esialgu kavas Seitonile kahjunõuet esitada. Ka ei huvita teda põllumajandusameti algatatud menetlus.

„Ega see mesilasi tagasi too,” sõnas Kirs

juuni 2013 Martna vallas

Martna valla ainukese registreeritud mesila omaniku Arvo Kirsi mesilased hakkasid sel nädalal äkitselt surema.

Üle 40 aasta mesilasi pidanud Kirs märkas kolmapäeval ühe mesipuu lennulaua alla kukkuvaid mesilasi ja pani lennulaua alla plaadi, järgmiseks hommikuks oli sellele tekkinud terve kuhi surnud mesilasi. Selgus, et surevad ka teiste tarude mesilased, kirjutab Lääne Elu.

Kuigi mesilasi võib olla tabanud mõni haigus, arvab Kirs, et rapsipõldudel on tehtud hiilamardika tõrjet.

Neljapäeval käis kohapeal põllumajandusameti Lääne keskuse peainspektor Jaak Otisalu ja võttis proovid. Surnud mesilasi analüüsib põllumajandusuuringute keskuse labor, kus tehakse paari nädala jooksul kindlaks, kas surma on põhjustanud putukatõrjevahend. Kui see on nii, siis tegeleb amet juhtumiga edasi

 

24.mai õhtul helistas teine naaber ja teatas, et tahab homme teha taimekaitsetöid. Panin õhtul lennuavad kinni.   Õhtu oli külm ja tuuline. Huvitav,  kui palju mesilasi võis jääda ööbima välja. Järgmine päev kogunes sissepääsu ootama alla 10 mesilase.  Õhtul tegin lahti. Sadas uduvihma, aga parasjagu mesilasi ikka läksid lendama ja orienteerimislendu tegema. 26. mail ma ei näinud lennuava all ühtegi lennuvõimetut mesilast.

16. mail tehti taimekaitsetöid minu mesilast umbes 500 m kaugusel. Õhtul kakerdasid mesilased taru ees maas. Kui palju ja kus neid on kusagil põllul, seda teab vaid tuul.
   Vaata    http://www.youtube.com/watch?v=pPCTIS3FOkw